Virtsu mõis

Virtsu mõisa kronoloogia


1284 – Liivi,-Eesti- ja Kuramaa ajaloo käsiraamatu (1792) 307. lehekülg: Werderi loss oli ehitatud 1284.aastal
Liivi ordu meistri Wilhelm von Schauerburg’i käsul Liivi ordu poolt.
1459. a. Peter Uexküll Paadremaalt müüb Vana-Virtsu oma vennale Johann Uexküllile Antslast.
1536 – linnuse ülevõtmine ja purustamine piiskop Buxhövdeni käsul Saare-Lääne vaenuse tulemusena
1582 – kuningas Johan III kingib Virtsu mõisa riiginõunikule, hilisemale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kubernerile Gustaf Axelsson Banérile
1600 - Gustav Baner mõrvatakse, Gustav Adolf tagastab mõisa ta pojale kapten Nils Banérile
1613 – Christina Banér ehitab uue Virtsu härrastemaja
1614 Nils Baner sureb vallalisena, mille tagajärjel langeb mõis uuesti kroonule.
1663. aastal oli omanik krahv Gustaf Adam Banér, kes 
1669. aastal müüs Virtsu mõisa Wilhelm Drakenhielmile
1670. aastal saab mõisa inspektoriks Thomas Hiärn kes kirjutab siin mahuka 7-osalise Eesti,- Liivi- ja Lätimaa ajaloo.
1676 – Drakenhielmi tütre kaudu pärandub Virtsu mõis Rootsi riigi kindlustustööde ülemale, hilisemale Liivimaa kindralkubernerile Erik Dahlbergile
1681 – Virtsu mõis riigistatakse
1704. aastal tagastati mõis Erik Dahlbergi tütrele Dorotea Beata Dahlberghile
1765 - rajati mõisa rokokoostiilis puidust peahoone, mõisa omanik on Otto Heinrich von Krüdener
1771 - Kapten Karl Gustav Krüdener müüb Virtsu kapten Jakob Joseph von Tiesenhausenile ja Carl Thure von Helwigile. Hind 55 000 hõberubla
Carl Thure von Helwig kujundas üpris nooblilt välja mõisasüdame ja veidi hiljem ka lähikonda jääva Puhtulaiu.
1804 – Helwigit ja Virtsu mõisat külastab keiser Aleksander I
1811 - Karl Thure von Helwigi (+10.09.1810) kinnitatud testamendi järgi anti Muhus asuv Kuivastu mõis ära, asemele saadi Kessulaid (Scildau). Nüüd otsustatakse Kessulaid liita 6 000 bankorubla eest Virtsuga. Omanikuks saab tütar Dorothea von Helwig kes sureb 1826 pärijateta.
1826 - 1838 on Virtsu mõisa omanik Helwigi tütar Anna Christine von Rosen
1838 – Uue- ja Vana-Virtsu koos rea teiste mõisatega päranduvad Karoline von Uexküllile
1865 - Lesestnud Karoline von Uexküll (sünd von Rosen) loovutab Virtsu ja Paadrema mõisad oma tütrele Elisabeth von Uexküllile. Hind 150 000 hõberubla
1914 ostab mõisa Elisabethi vennapoeg Jakob von Uexküll
14.oktoobril 1917 põletavad taganevad Vene  (Saksa?) väed maha Virtsu mõisa ja Puhtu suvilad
1919 – omandas maaseaduse järgi Virtsu mõisa kinnistu Eesti Vabariik
1929 – Hamburgi ülikooli professor Jakob von Uexküll saab riiklikust vastuseisust hoolimata rendile Puhtulaiu, kuhu ehitab suvemaja.
1939 – Jakob von Uexkülli maavaldus läheb Tartu Ülikoolile


K.v.Lõwis of Menar'i ajalooline uuring 1912.aastast

Virtsu mõisa kinnistu detailandmed
Virtsu vasallilinnuse ajalooline õiend (ENSV Vabariikliku Restaureerimisvalitsus 1973.a.)
Virtsu mõisa ajalooline õiend (ENSV Vabariikliku Restaureerimisvalitsus 1975.a.)
Virtsu mõisa ülevaade (V.Ranniku 1978.a.)
Virtsu mõisa invertariseerimise akt 1980.a.


Virtsu mõisahoone eestvaade, 20.saj. algus


Virtsu mõisahoone, vaade aiast 1911.a.


Virtsu mõisahoone, 20.saj. algus.
Paremalt aednik Lambert, mõisa rentnik Saastna mõisaomaniku poeg Waldemar Karl Edler von Rennenkampff,
tema naine Mathilde Julie Basse von Buxhoeveden, nende tütar Elisabeth Benita Sophie ja vanem poeg
Karlotto Woldemar Magnus.


Illustratsioon Jakob von Uexkülli raamatust "Der Stein von Werder"


Virtsu mõisa saal 1900.a.


Illustratsioon Jakob von Uexkülli raamatust "Der Stein von Werder"


Soomuslaev "Slava" ohvitserid Virtsu mõisahoone ees 1916.aastal. Foto Johannes Pikkaru


Virtsu mõisa varemed 17. oktoobril 1917.a.


Virtsu mõisa keskus, mõõdistatud 1921-1923.a.


Virtsu mõisa valitsejamaja 1925.aastal. Maja on ehitatud 1780.a. ja säilinud tänaseni.


Artikleid Virtsu (Werder) mõisa teemal


"Pernausches Wochenblatt" Werderi kohta


Mõisa ait viiekümnendatel